Legendi kohaselt pärineb Laulasmaa põline kohanimi kuulsatelt laulvatelt liivadelt. Liivad võivad peale tuuliseid ja kuivi päevi salapäraselt laulda rannal astuja kanna all...
Männimetsadega piiratud ja tuulte eest kaitstud ala õhk on siin äärmiselt osoonirikas ja soe. Laulasmaa rannametsad on põlised, kus kasvab erakordselt dekoratiivse vormiga põlismände, mille vanus küünib 200 aastani. Mererand Laulasmaal on liivane, liiv on puhas ja valge. Kogu rannajoon on kattunud suurepäraselt kohanenud, hästi viljuva kurdlehise roosi (rahvakeeles kartuliroosi) kogumikega, mis kinnistavad siin luiteliivasid. Laulasmaa ja Klooga-Ranna vahel on väga huvitavaid uusmoodustisi - laguune. Neid eraldavad merest madalad luitevallid ja toidavad põhja- ja pinnaveed. Laguunide üks kallas on tihti järsk ja liivane, teine roostunud ja soine.
Ürikuist on teada, et Rootsi võimu ajal oli siinkandis väike küla, mida kutsuti Laulasmeh. XVIII sajandi teisel poolel rajati siia mõis ning tasapisi hakati kaunist paika lahe ääres kasutama suvituskohana. Laulasmaale kui suvituskohale pani aluse endise Kõltsu mõisa omanik, kes muutis oma mõisa nn suvitusmõisaks, ehitas välja vajalikud hooned ja rajas mereäärsesse männimetsa kaunid teerajad, mis on suures osas säilinud tänaseni. Suvitamisõigus oli seal muidugi ainult rikastel.
Lisainfo ja tellimine Baltic Tours siseturismi osakonnast.
Telefon: 630 0400, 740 0000.
Palun oodake, laen...