Narva-Jõesuu asub Tallinnast vaid 200km kaugusel. Narva-Jõesuu, väike kuurortlinn kahe suure vee, Soome lahe ja Narva jõe suudme kaenlas, paistab silma omapärase puitarhitektuuriga. Narva-Jõesuu on üks Eesti vanemaid kuurorte, kuurordina hakkas Narva-Jõesuu arenema 1872. aastast. Varsti nimetati teda Läänemere pärliks oma kuulsa liivaranna ja kauni parkmetsa tõttu. Männimets koos merehoovustega moodustavad erilise, stressi leevendava mikrokliima. Kauni liivaranna pikkus on 13 km, liivaluited kõrguvad kuni 40 meetri laiuselt.
Esmased märkmed Narva-Jõesuust pärinevad Liivi ordumeistri W. Plettenbergi ülestähendustest aastal 1503. Narva Bürgermeistri käsukirjas 28. augustist 1684 öeldakse: „Narva raad keelab Hungerburgi ja Väike-Kudruküla meestel sadamas õllemüügi. Kui seda tehakse, on lootsil täielik õigus õlu ära võtta. Saarküla mehed võivad õlut pruulida seni, kuni vaadiviisi müüvad.“ Sellest ajast on piirkond tuntud kui Hungerburg (Näljalinn). Legendi järgi andsid sellise nime saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannas vähimatki toidupoolist. Mitmete aastasadade jooksul on siin vahetunud hulk kohanimesid, kuni 1922. aastal nimetati linn ametlikult Narva-Jõesuuks.
Juba 19. sajandi algul oli linn populaarseks suvituspaigaks Eesti, Peterburi & Moskva eliidi jaoks. Selle paigaga on seotud paljude endisaegsete luuletajate, kirjanike, kunstnike ja muusikute looming. Möödunud sajandi 20.–30. aastatel oli Narva-Jõesuu arvestatav kultuurikeskus, siin toimusid suviti suurejoonelised laulupeod, tehti heal tasemel teatrit, esinesid orkestrid, tugevalt oli esindatud karskusliikumine.
Tänapäeval elab Narva-Jõesuus umbes 3500 elanikku, linnas on hästi välja kujunenud majutus- ja puhkeasutuste võrk. Narva-Jõesuu on ideaalne koht puhkamiseks, pakkudes samas suurepäraseid võimalusi looduse, ajaloo ja kultuuri tunnetamiseks ja tundmaõppimiseks.
Esmased märkmed Narva-Jõesuust pärinevad Liivi ordumeistri W. Plettenbergi ülestähendustest aastal 1503. Narva Bürgermeistri käsukirjas 28. augustist 1684 öeldakse: „Narva raad keelab Hungerburgi ja Väike-Kudruküla meestel sadamas õllemüügi. Kui seda tehakse, on lootsil täielik õigus õlu ära võtta. Saarküla mehed võivad õlut pruulida seni, kuni vaadiviisi müüvad.“ Sellest ajast on piirkond tuntud kui Hungerburg (Näljalinn). Legendi järgi andsid sellise nime saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannas vähimatki toidupoolist. Mitmete aastasadade jooksul on siin vahetunud hulk kohanimesid, kuni 1922. aastal nimetati linn ametlikult Narva-Jõesuuks.
Juba 19. sajandi algul oli linn populaarseks suvituspaigaks Eesti, Peterburi & Moskva eliidi jaoks. Selle paigaga on seotud paljude endisaegsete luuletajate, kirjanike, kunstnike ja muusikute looming. Möödunud sajandi 20.–30. aastatel oli Narva-Jõesuu arvestatav kultuurikeskus, siin toimusid suviti suurejoonelised laulupeod, tehti heal tasemel teatrit, esinesid orkestrid, tugevalt oli esindatud karskusliikumine.
Tänapäeval elab Narva-Jõesuus umbes 3500 elanikku, linnas on hästi välja kujunenud majutus- ja puhkeasutuste võrk. Narva-Jõesuu on ideaalne koht puhkamiseks, pakkudes samas suurepäraseid võimalusi looduse, ajaloo ja kultuuri tunnetamiseks ja tundmaõppimiseks.
Lisainfo ja tellimine Baltic Tours siseturismi osakonnast.
Telefon: 630 0400, 740 0000.
Palun oodake, laen...